"Sa oled väga ilus. Harilikult vaatan ma kõigepealt naise sääri, siis tagumikku ja lõpuks nägu. Sinuga läks vastupidi. Sinu puhul oli kõigepealt nägu, siis sääred ja alles siis, kui olin armunud, hakkasin tagumiku üle mõtlema. Sa olid sale ja võis ju olla, et sa oled näljutatud kondine mannekeen, kellel on lame sadulperse."
"Millal sa märkasid, et asi pole nii?"
"Mitte liiga hilja. Selle kindlakstegemiseks on lihtsaid vahendeid. Kummaline oli see, et kestis nii kaua, enne kui see mulle huvi pakkus."
"Räägi veel."
"Ma olen alati arvanud, et lähen päikesepruunide naiste õnge. Olevuste õnge, kes suvel päevad läbi vees sulistavad ja päikesepaistel vedelevad. Sina oled esimene, kes on nii valge nagu ei pääseks iialgi päikesepaistele. Sinus on palju pärit Kuult, ka su läbipaistvad hallid silmad, su vihane meelelaad muidugi välja arvatud. Sa oled haldjas ja ma olen harva kelleski nii eksinud kui sinus. Kus oled sina, seal stardivad raketid, on ilutulestik ja suurtükimürin, ning kõige pentsikum on see, et nad on hääletud."
"Räägi veel. Kas sa tahad midagi juua?"
"Ma olen elus sageli oma tundeelamustest väheke eemal olnud. Ma ei suhtunud neidde näost näkku, vaid küljelt. Nad ei tabanud mind otse. Nad libisesid minult maha. Ma ei teadnud, miks. Võibolla oli see hirm, võibolla kompleks. Sinuga on asi teisiti. Sinuga pole mul üldse kahtlusi. Kõik on avali nagu tuul. On ilus sind armastada ja niisama ilus on pärast armastamist olla sinuga koos nagu praegu. Paljude naistega pole see võimalik; sa ei tahagi seda. Sinuga ei tea kunagi, mis on ilusam. Kui sind armastad siis mõtled, et midagi täiuslikumat pole olemas ja kui lamad pärast täiesti lõõgastunult sinu kõrval voodil, siis tundub, et armastad sind veel rohkem. "
"Räägi veel."
"Sinuga on ilus koos olla ja uskuda, et me oleme surematud. Silmapilgu vältel on see usk nii tugev, otsekui ta võiks tegelikkuseks saada ning sestap me kisendame teineteisele sõnu, et seda veel sügavamalt tunda, ligemale tuua; algelised, alatud, labased sõnad, et veel pingelisemalt teineteisesse puurduda, et ületada ka seda millimeetri laiust vahemaad, mis meid veel lahutab. Sõnad, nagu nad seda tulevad veoautojuhtide või lihunike suust, sõnad nagu piitsad, et ainult teineteisele lähemale ja sügavamale pääseda."