jah, tõeliselt romantiline on see kui sa ärkad iga hommik üles ja mõtled: ma valin sinu. iga päev, uuesti. igavesti.

lühidalt: vanaema suri ära vahepeal, mis oli kurb aga veel kurvem on, et elu on pärast seda jälle endine. normaalne.
jamuidu, kuigi mu postitused pole kõige rõõmsameelsemad alati siis ma olen ilmselgelt oma kõige suuremas kasvuvalust üle saanud. kui mõelda hetkeks kümnenda klassi peale... piinlik.
täna oli naljakas see, kuidas uksepoolsed klassiõed dissisid aknapoolseid ja vastupidi. pada sõimab katelt ma ütleks. kuigi ühel neist tundub viimasel ajal konstantne PMS olevat, väga seksistlik minust.
homme loodetavasti raija juurde, sest siis saab lõpuks ometi puhata isekuse ja silmakirjalikkuse etalonist.
see ka veel, et ma olen päriselt õnnelik.