Thursday, April 12, 2007

ma ei saa msnni:(

Tänane päev

Juba eile mõtlesin, et täna tuleb sitt päev ja otsustasin juba eile tegelikult, et ma ei lähe kooli. Seda otsustasin ka juba eile, et ma hakkan täna jooma. Ma tõesti arvasin, et ma suudan eile õppida aga kui kell lõi 1 langesid võimalused nullilähedale. Ja kui ma voodis isa telefoniga Solitaire'i veel mängima hakkasin kadusid igasugused pettekujutlused mingisugusestki õppimisest. Hommikul helistasin siis mõnele inimesele. Mõned tahtsid vähem viina juua, mõned rohkem. Lendasin poolikuga Raigo juurde ja me jäime ootama Eevat. Janu oli aga nii suur, et me tegime juba varem mõned maitsvad koksid. Nüüd tuleb meelde, et kui me rõdul suitsu tegime siis tekkis jälle üks piinlik moment. Ma olins eal üksinda, sest Raigo ja Eeva üritasid Eevale raigo jopet selga saada ja karjusin: Kuulge, tulge siia, tulge siia! Siin on mingi kogunemine !! Tulge vaadake, mingid mutid kogunevad siin all! Raigo ja Eeva tulid sinna ja ütlesid, et ... need inimesed tulid matustelt. Neil on lein. Oli see alles piinlik..:) Ma olen ikka ehtne debiilik. Niisiis me vihtusime tantsu ja Raigo lõikas endale sügava haava sõrme üritates mulle kanafilee võileiba teha. Me mässisime ta sõrme vati ja sidemega kinni ja see nägi välja nagu multikasõrm kui seda haamriga lüüa. Hiljem tulid sinna ka Gets ja Eliise. Me olime purjus ja nemad... vaatasid pealt. Eliise läks minema ja mina Gets ja Raigo hakkasime vastiku träna muusika järgi Raigo toas reivima. Muide, Raigo õel ei olegi enam lillad ega rohelised juuksed. Viimane on täitsa tibiks kätte läinud. Gets kõõlus pooleldi aknast välja ja väikesed poisid vaatasid meid imelikult kui me akende peal suitsu tegime ja muusika mõirgas üle tänavate. Oh, hau eksaiting. Vähemalt sain ennast välja elatud. Ja taaskord, kui pole kellegagi rääkida siis uputagem mured pudelisse ! Mida see lahendab, võite te endalt küsida ? Ei, tegelikult küsis seda mult Margus. Aga ma ütlen, et elada tuleb 1 päev korraga. Kuigi see enamasti ei õnnestu siis ma aeg-ajalt luban endale selliseid päevi. Need on mu elan-üks-päev-korraga-päevad. Nagu menstruatsioon käivad nad regulaarselt:)

Saturday, April 7, 2007

We know the way

Kui kõikvõimalikud lahedad baarid nagu DM, Suur Tuba( Väike Tuba, Teine Tuba, Suur Ruum ?? misiganes, ma ei mäleta), Juuksur, Levikas on inimtühjad siis me läheme lihtsalt Hirveparki jooma, sest Jan ja tema sõbrad on seal ja tähistavad Jani 18seks saamist. Jan on ikka mõnus junn küll aga see selleks. Kuna me olime juba eelnevalt joonud mõned mõnusad pitsid siis me tegime seal Viru Valgele lõpu peale. Maarjaga mõtlesime, et võiks natuke aktiivsemad olla kui istuda ringis tüübiga, kes ei näe välja nagu pikkade juustega mees vaid nagu raamatust välja astunud Kuldkiharake ise. Või Rapuntsel. Kui ta oleks naine siis ta paneks ka vagadel abielumeestel suud veest tilkuma. Aga kuna ta oli siiski meesterahvas siis ta oli lihtsalt räme. Kõndisime nii, et oih samm läks koguaeg sassi natuke kaugemal olevatetüüpide juurde ja ma avastasin, et seal on mu koolivend kelle nimi oli Frog?. Ta oli koos ühe väga imeliku noormehe ja ühe väga imekauni noormehe seltsis ja nad mängisid sooja saamiseks footbag'iga. Me jõime veel ja tegime suitsu ja avastasime, et see noormees oli ikka vastupandamatult seksikas. Ausõna, ta oli päriselt ilus mitte sellepärast, et me veel jõime. Päriselt! Ma ei tee praegu nalja:D Maarja ei oleks temaga vastasel juhul suudelnud. Raija lihtsalt käis ringi ja suudles igast erinevaid inimesi, mis oli väga... imelik. Me olime külmunud ja purjus. Kas ma ütlesin purjus? Ma ei tea, kuidas seda nimetatakse kui inimene kukub kolm korda siledal maal lihtsalt pikali. Ja siis veel mõned korrad kõndides siledal kõnniteel. Ma olin nii pahane Raija peale:@ Aga see läks kähku üle:) Igatahes Maarja suudles oma Jönksi või Junksiga, selle ilusa tüübiga. Meie õhtu möödus väga imelike inimeste keskel. Nad olid väga veidrad. Nad olid äärmiselt teistsugused.. äärmiselt, äärmiselt teistsugused. Samas oli väga värskendav õhtu. I like. Minu must masendus oli kadunud pudelipõhja ja tuli tagasi alles hommikul kui ma varusin endale tubli paar minutit, et meenutada, mida ma eile täpselt tegin. Cheers mate !

Sunday, April 1, 2007

Secrets are for sharing. Me, i'm just hiding.

Jah, võiks öelda, et ma olen õnnestunud. Ma olen üle pika aja õnnelik. Aga ma tean vähemalt 4 erinevat stsenaariumit, kuidas see lõppeda võiks. Need kõik on halvad. Võibolla sellepärast mind haarabki aeg-ajalt kõikevõitev hirm nii, et tundub parem asi sinnapaika jätta ja lihtsalt minema kõndida. Aga minu loomuses on juba see, et ma pingutan, võitlen, räägin kõik surnuks, tõestan, et see peab olema kuni mu enda jutt juba tõestab vastupidist. Ma tahan seda väga aga ma kardan täpselt sama palju. Mis siis kui ma luban endal kukkuda? Kas siis keegi tõesti ei püüa mind kinni... Tundub, et ma pole ainus siin, kes kardab. Aga nendele pidevatele paanikahoogudele tuleb lõpp teha. Ma keeldun enam ühe koha peal munemast. Midagi tuleb ette võtta... Ma loodan, et me ei kiirusta kuigi see on mul harjumuseks. Kui kõik ei lähe minu rada mööda siis ma leian kindlasti 100 viga, mis mulle ei meeldi ja rikun kõik enne ära kui ma sellele võimalusegi andsin. Liiga hulluks läheb asi.. Must think.. error..