long time no write

mis siis huvitavat. käisime evaga portugalis, sest ta tuli üks päev koju ja mainis, et üks ta sõber elab portugalis ja tunni aja pärast tegime me taga ukse juures sigaretti ja pidime endalegi üllatuseks tõdema, et olime õnnelikud stanstead-porto-stanstead piletite omanikud. see kõik oli üsna randomaarne, nagu peebule meeldiks öelda. mul on nüüd peika. see oli üks suur õnnetus ja nagu eva ütles siis ma kaevan seda auku endale koguaeg aina sügavamaks ka. kuigi nüüd, ausalt öeldes, ta meeldib mulle iga hetkega aina rohkem. kohutav on see, et ma näen teda iga päev ja ta ööbib meil umbes 5 päeva nädalas.

täna juhtus midagi hirmsat. endalegi tähelepanematult ma lubasin tal oma hamba harja siia jääda. kui ma hiljem seda uuesti taipan siis ma ilmselt lähen ja viskan selle suurest commitment hirmust lihtsalt minema.

kool on tore. elu on ilus. va see, et ma ei tea millal ma tööl olen see nädal või järgmine ja keegi töölt ei vasta mu sõnumitele ja eile ma helistasin sinna kolm korda ja kunagi polnud kellelgi aega muga rääkida ja viimane kord kui keegi actually vastas siis ma ei kuulnudmitte midagi. ehk siis. ma ei tea, kas nad vb vallandasid mu vahepeal ilma, et oleksid vaevunud mulle öelda. ahjaa. tänase päeva parim asi. leidsin koridorist muu posti hulgast kirja mis oli adresseeritud mulle austraaliast. literally, hüppasin ja kilkasin rõõmust.

vahel kui mõtlema jääd siis on ikka kurb küll see teadmine, et kõik nii kallid inimesed on nii kaugel sinust. aga armastus sellepeale teile kõigile seal kusiganes.

heas mõttes.

miks

ma tunnen ennast viimasel ajal nagu tahaks karjudes paljalt tänavatel ringi joosta ja end london bridge'il põlema panna ja alla thames'i hüpata.

okei

mõtlesin, et kirjutan ka siis lõpuks blogi. kuigi, ma eriti ei viitsi. mis siis vahepeal juhtunud on. kolisime sisse. tegime kõik korda. kuigi..minu tuba on ikka veel pooleldi värvimata. pigem 2/3 on värvimata. aga kui ma nailin selle töö, mille proovipäev mul homme on siis on raha jalaga segada varsti. üldse. kohutavalt vaene tunne on mõnikord. muidu koolist nii palju, et jah see on äge. see nädal pean korraldama halloweeni õhtusöögi Vice Chancellorile ja tema 25'le külalisele ja nii mõnus tunne on olla kõige eest vastutav. Kuigi olen veits närvis ka. Sest mul on alati hull failure hirm sees ja see tundub nagu kõige jubedam asi maailmas - midagi valesti teha. Aga mul on õnneks võimalus kokku panna oma väike immigrantide armee meie grupist, kellest saavad minu jooksupoisid ja assistendid. Tunnen juba, kuidas hakkan vaikselt ära tõusma. Ha, tegelt mitte. Lihtsalt tore on tegutseda. Eva ükskord mainis, et me mõlemad valisime õige eriala. Saab käsutada. Kuigi ma olen veits pettunud esialgu meie põhi tuutoris, kes ei suuda nagu eriti oma ajaga toime tulla ja me pole õppinud tegema põhilis asju nagu igast puljongid ja värgid aga me teeme mingi täidetud kana ballotiine ja asju, mis nagu ei peaks esialgu üldse esmajärjekorras olema. enivei, pole kordagi kurb siin olnud veel. okei, ühe korra olin. aga see läks järgmine päev üle. pluss, mul on 18 aastane boytoy siin. mis on väga imelik. praegu olen raamatukogus ja olen äge ja korraldan asju.

peace out

nii

homme sõidame Kätliniga Londonisse. Täna õhtul joome end viimast korda Tallinnas mälli. See on lihtsalt see, kuidas me veereme.
Me õnneks saame veeta oma esimese öö Kaspari pool ja samuti ka kõik ööd, mis jäävad 15 ja 24 kuupäeva vahele. Need vahepealsed päevad ja ööd peame Kätliniga midagi välja mõtlema. 10ndal me leidsime endale couchsurfist ühe tundubsuhtlahe tattoovenna, kes elab Bethnal Greenis ja ütles, et tal on suva, mis me seal teeme, millal koju tuleme ja, mis seisundis peaasi, et me respekteeriksime teda ja ta diivanit. Ta saatis mulle kirja, et ta saadab kaks prantsuse couchsurferi tüdrukut sealt minema selleks ajaks, sest me tundume coolid. see on cool. Me Käga loodame, et ta arvab lausa, et me oleme coolEST (võib mõelda nagu THE coolest või cool estonians, take your pick) ja lubab meil kauemaks jääda kui 1-2 ööd. Samas nii hull poleks ka hiljem hostelisse minna. Samas 24 bed mixed dorm ei kõla üldse kuidagi toredalt. Aga me saame hakkama, sest kõik uus on põnev. Ehk siis...GO TEAM MUSKETÄRID !

minul on ka superestonia

enne kui eva siia tuli olin veits depressed, sest olin ikka veel Barcelona mõju all aga kui Eva tuli ja me olime üle pika aja jälle kolmekesi koos, mina ja Eva ja Kä, siis kõik üksindus kadus ja kõik oli hästi ja me õppisime jälle pidutsema. kaks õhtut siiamaani on üsna mäletamisväärsed. üks neist kui me rääkisime kõigile suure suuga kuidas me läheme naissaarele filme vaatama ja diskotama, mis aga jäi ära mingi tormi tõttu seega me otsustasime et me ei taha kuskil teises tallinna sadamas seda sama teha ja müüsime oma piletid tagasi. see eest me läksime linna ja tantsisime igalpool kella 7ni jälle. teine õhtu, mis oli mäletamisväärt, oli Eva praktiliselt viimane õhtu siin. see lõppes aga sellega, et mina ja Eva kõndisime Angelist ära ja siis Eva temporaar-peiksi sõnul ühel hetkel me olime tänaval ja teisel hetkel...enam ei olnud. mina tegin silmad lahti ma olin jalad taeva poole ja ei saanud mitte midagi aru. vaatan et Eva on mu kõrval täpselt sama segaduses ja mu jalge vahelt ilmub välja mingi pea, mis küsib, kas me oleme elus. WHAT?! igaljuhul kõik oli tiptop ja elus ja õnnelik. misjärel me läksime peiksi ja sõbra juurde ja nautisime klaasi viskit kell 9 hommikul. kella kümne paiku temporaar-peiks vajus magama põrandal, misjärel me kõik otsustasime ka magama minna. aga kõik oli tore.
eile oli ka huvitav. kui kätlin tuli mulle ja evale minukale järgi ja siis me istusime eva kodu lähistel pimeduses ja sõime kooki...


ps. ma loodan, et eva leiab meile kodu londonis..

aa ja ma unustasin mainida, et sain just üllatavat informatsiooni ühe tüübi Jacki kohta, kellega ma Barcas kohtusin. Meil oli väike romanss ja siis ta läks tagasi Inglismaale (elab vist ka Londonis praegu) aga üks meie ühine sõber käis tema juures külas ja tuleb välja, et ta elab hiiglaslikus vanas majas koos tenniseväljakute ja turvameestega...peab vist selle tutvuse üles soojendama sinna minnas:D:D:D

gold digger

reedel, käisime patareivil. lahe pidu oli. ja ma sain aru, et terve see aeg kui ma eestist olin ära pole mitte midagi muutunud. aeg oleks nagu seisma jäänud.
laupäeval, olime raija juures annaga ööseks. tegime hommikul eriti hea ahjuomleti ja mugisime seda. kuskil õhtupoole (noh me sõime hommikust kuskil kell 4) otsustasime uuesti poodi minna. see oli huvitav...ükskord ma tean, et me käisime raijaga R-kioskis pitšaamade ja jänesekõrvadega aga see oli juba hoopis teisest killast. me kõik riietasime ennast transseksuaalidest vene litsideks ja läksime Prisma süüa ostma. minul oli seljas leopardimustriline topp ja mini seelik, eriti kõrged kontsad ja neoonroosa boa. muidugi ka roosad päikeseprillid ja läikivrohelised huuled. anna nägi välja nagu renessansi aegne bordelli madaam ja raija oli lihtsalt nagu väga erilise stiiliga tüdruk...
filmisin ka inimesi. mõned naised kõndisid mööda ja häbenemata ütlesid jesssas või issssand jumal või požemoi vms. see oli tore. ja naljakas. muidugi istusime ka mäkis ja sõime MC flurryt..siis läksime koju ja mugisime ja vaatasime fox life'i. ideaalne laupäev raija juures. ma armastan seda kui me kolmekesi sinna satuke ja lihtsalt istume tunde diivanil. aeg-ajalt käib mõni meist külmkapi juures ja teeb uued võileivad. mmm.

london

täna sain ka viimaks teada, et mulle antakse laenu. enrollisin online ära ja set uppisin oma student emaili. ja siis seivisin endale desktopile eraldi folderisse kõik dokumendid, mis esimesel päeval vaja kaasa võtta. ägedad laused, eks.
lugesin just oma ammuseid postitusi. mind tegi kurvaks kui palju ma muutunud olen. tundub, et ma olin palju vaimsem? tookord. ma vaatasin palju rohkem enda sisse ja julgesin tunnistada, mida nägin. praeguseks ma olen suutnud endale nii paksu naha kasvatada, et ma ei näe ise ka sellest enam läbi. kas ma tean enam üldse, kes ma olen? kas ma teadsin siis või tean ma rohkem nüüd? ma ei mäleta enam, millal ma teadsin, mida ma tahan tulevikus teha. see on juba pikemat aega olnud selge aga nüüd lugedes oma vanu postitusi siis ma igatsen mineviku-mina. tundub, et ta mõtles palju rohkem. oli palju tundelisem, armastas palju rohkem. erinevalt minust praegu. ma olen tuim ja ükskõikne. miski ei liiguta enam mind nii nagu siis. kas ma hakkan suureks kasvama? ma ei taha üldse suureks kasvada. ma ei taha olla konventsionaalne ja väikekodanlik. ma tahan, et ma tunneksin kõike nagu siis kui ma olin noor. kõik tunded korrutati viiega. iga väike asi tundus nagu suur tragöödia või suurim õnn. ma tahan elada impulsiivselt ja kogu täiega. panna igasse hetke kõik, mis on mul. mul on pikemat aega tunne nagu ma elaks poolikult. kas ma olen nii hoolsalt üritanud ennast keskkonnamõjude eest kaitsta, et mul ongi raske enam midagi tunda? ma ei tea aga ma tean, et midagi peab muutuma. ma tean ju, mida ma elult tahan. ma tean, kelleks ma tahan saada aga, kas ma tean ka kes ma olen? alustades tänasest, kui eva tuleb eestisse jälle, üritan ma elada teistmoodi. või siis tunda asju teistmoodi. ma olen nii ametis olnud enda tunnete kaitsmise ja kapseldamisega. iga kord kui ma võtan vastu mingi halva emotsiooni siis ma üritan seda lappida ja pakkida ja muuta ja väänata nii, et ma ei tunneks enam seda halba emotsiooni vaid, et see oleks transformeerunud millekski muuks. ma olen ennast üritanud kaitsta nii, et ma ei oska enam komplimentigi vastu võtta. sest see tuleb sellise šokina, et mu keha reageerib sellele negatiivselt. ma ei taha enam olla tuim. ma tahan tunda

locutorio

okei, long time no write. igasugu asju on vahepeal juhtunud, nagu ikka. kolisin 2 korda. t2na kolin j2lle. yks photoshoot tuleb see n2dal. hispaania v6itis, see oli meeletu. ja ma t6siselt vihkan katalaane. emm...erik k2is kylas oma huvitava s6braga. eva k2is kylas. mind r88viti ja j2rgmine 6htu r88viti evat. ikka pole leidnud oma suve romanssi, sest k6ik mehed on koledad. m6ned ei ole. vb varsti tulen ka eestisse tagasi puhkama enne kooli. mul oli kyll v2ike romanss siin aga kuna ta on tyypiline inglise mees siis...mm...no. igatsen teid, s6brad!

eeee...okei. pyhap2eval hook uppisin kentuckys mingi tyybiga. sain hiljem teada, et ta on argentiinast? ma m2letan, et meil oli v2ga sisukas vestlus kui me parasjagu ei yritanud yksteise n2gusid 2ra syya kuskil nurgas. kahjuks, ma ei tea ta nime ega numbrit:(
mulle yldse vist meeldivad argentiina v6i brasiilia mehed. okei, teile v6ib tunduda,et nad on mi9ngid lyhikesed karvased junnid aga vastupidi. nad on nagu meesmodellid. pikad ja sihvakad, laiade 6lgade ja imeilusate valgete hammastega. oeh... ta kutsus mind enda poole aga ma otsustasin minna koju, sest mu jalad olid karvased.

ma olen nii 6nnelik

ahhhh. iga p2ev juhtub midagi toredat. peab vaid uksest lahkuma. kolmap2eval k2isime l6unal yhes ylim6nusas kohas. maksad mingi 10 euri ja saad syya yksk6ik kui palju K6IKE. lihhi ja shrimpe ja k6iksugu mereelukaid ja magustoite ja mmmm. kui maksad 15,50 siis saad juua ka k6ike yksk6ik kui palju. kui eva siia tuleb siis peab minema fo sho. hmm ja ma vist otsin endale uue korteri ka. sest mu geid hakkavad veits n2rvidele k2ima ja pealegi tahaks mingit kohta, mis on p6hit2navale veits l2hemal. okei. neljap2eval myysime Agnega pileteid klubituurile. ja yks tyyp yritas meile pakkuda mingit flaikut. me ytlesime et ei ait2h aga siis ta kysis, et kas te tahate mulle t88tada. me kysisime, et noh mis sa pakud. ta ytles, et tulge ja r22gime sellest 6htul 6htus88gi 22res. l6puks me s6ime kevadrulle, mingit india tapast, salatit ja sushit ja l6pus oli veel pearoog king prawn curry...mmmm. ja iga kord kui su veiniklaas veidigi tyhjemaks sai siis see t2itus kohe. t88st ei r22kinud s6nagi. reedel oli terassipidu Nina juures. ylitore, taaskord. oleksin sealgi skoorinud soovi korral. aga soovi ei olnud. laup2eval k2isime tuuriga kaasas. ja` pyhap2eval tegime nina pool Agne ja Keveniga mojitosid Nina m6nusal katusel p2ikeseloojanguga. siis tulid meie sakslased sinna. ma olin vahepeal nii t2is, et mul oli veits paha olla isegi. ja tuli v2lja, et yks neist sakslastest, kes muga flirtis kui me nendega kohtusime. on gei...aga ta oli ylitore. ja siin on NIIII TORE. AHHH joy and happiness all around.

over and out

okei

pikk jutt lyhidalt. olen yhe klubituuri promoter. ehk siis me otsime inimesi, keda oma partybusiga viia nelja erinevasse klubisse 6htu jooksul. igalpool on free entrance ja free drink ja ei pea j2rjekorras seisma sest me oleme ikkagi nii lahedad:D
peaksin mainima vist, et ma pole veel yhtegi piletit myynud...:D aga muidu on yli2ge. saame iga nv tasuta k2ia pidudel ja kohtuda erinevate inimestega. see n2dalavahetus oli suht v2sitav. ja ma oleks peaaegu skoorinud yhe ylinunnu prantslasega aga noh...lauri oli mul kodus ja magas nii, et...ta isegi ytles otse, et ta tahaks muga koju tulla:D kuigi see oli yliawkward, sest ta ei r22kinud inglise keelt ja ma ei r22gi prantsuse keelt...
aga noh, mul on uued s6brad nyyd. kellega ma l2hen kolmap2eval 6htust s66ma. nad on t2iega toredad. ja mul on uus levikas ka siin, selle nimi on kentucky. t2na saan yhe agentuuri tyybiga kokku ja eks paistab, mis sellest saab, sest ma ei viitsi kyll alla v6tta.
eile olin esimest korda yksinda kodus ja nii igav oli:D t2iega tahtsin kellegagi r22kida aga lauri ipodiga saab ebuddysse ainult siis kui downloadida see ipodi ebuddy vms ja mul on selleks vaja ta mingit parooli. eniveis..
siin on 2ge ainult, et mul on rahakriis v2ga v2ga l2hedal:D see n2dal peab t66tama nagu renti tuleks maksta homme..sest see enamv2hem nii ongi. mul on 2 n2dalat aega, et 300 euri kokku saada. well see:D
byebye

tere sõbrad vol 2

kirjutan teile oma uuest kodust Barcelonas. istun koos oma uue kahe lemmikuga, kelle nimesid veel ei tea. aga nad on imepisikesed, neile meeldib mu voodis magada ja neil on kristallidega kaelarihmad. jõudsime siia eile hilisõhtul ja läksime kohe magama. minu aeg tarragonas möödus peamiselt pohmapäevadena aga siin peab veidi targemalt oma aega kasutama ja tööd leidma...kuigi ilma hispaania keeleta on siin suht võimatu hakkama saada või katalaani keeleta...aga noh barcelona on siiski veidi internatsionaalsem ja kuulsime isegi hispaanlasi siin veidi inglise keelt purssimas. elu on endiselt ilus. vahepeal jõudsime veel mälus olla. murdsime isegi ühte vaatamisväärsusesse sisse. mingid roomaaegsed varemed, mille eest päevasel ajal pidi maksma. aga no miks kui saab üle aia ronida ja sinna oksendada. mina ei olnud oksekunn aga masa oli. ja noh. täna teeme oma esimese baari tuuri. täna oli veits jahe isegi..kui me põhitänaval jalutasime. ahjaa. ja fotokale peab laadija ka leidma. party on

tere sõbrad

jõudsime lõpuks kohale. oleme tarragonas. jõime eile ära 7 liitrit veini. ühel õlal on joodikupäevitus. tõime koju kaks suvalist meest, sest me pidime googeldama, et narnia lugudes ei mänginud seda nõida cameron diaz vms. uus pick up line. elu on ilus. update on läbi.

so long, suckers

mul on neli tundi aega veel enne kui ma pean autosse istuma, et lennujaama sõita aga ma olen nii elevil, et ma juba sätin ennast aegluubis, et saaks kuidagi aega parajaks teha. ma ei suuda oodata. mulle meeldib lendamise juures kõik. kogu see jama, mis sa pead läbi elama alates kohvri pakkimisest ja jälgimisest, et see oleks õiges kaalus kuni lennukitoitude ja ööbimiseni lennujaamades. tänane ilm on siin eriti pask ka. ja siis peab veel stansteadis ööbima...äkki me jõuame enne kui mingid alksipoed kinni pannakse..ja burger king...
wish me luck ! ill keep you posted

long time no see

pole ammu kirjutanud. koguaeg on olnud vaja midagi teha. nüüd siis nii palju, et loodetavasti täna, nädala pärast, istun ma lennuki peale ja sõidan väikese vahepeatusega Stansteadis Barcelonasse. ma olen seda oodanud pikisilmi ent nüüd, täna, kui see lõpuks kohale jõudis, et üsna varsti pean hakkama pesu pesema ja pakkima tabas mind mingisugune nostalgiline kurbus. elu viskab kaikaid kodaratesse, sest mul vb ei tekigi võimalust mikuga pikemalt maha istuda enne kui ma ära lähen. ja taavist ma ei tea enam ammu mitte midagi. kurb on näha, kuidas mõned tutvused ja sõprused on lihtsalt soiku vajunud. aga siis ma hakkan mõtlema nendele, mis on alles jäänud ja tugevad ja see teeb mind jälle rõõmsaks. ma loodan, et ma ikka jõuan kohale sellest tuhapilvest ja vulkaanidest hoolimata. ma ei teagi, mis on esimene asi, mida ma sinna jõudes teen. ma olen juba selline inimene, et mul on raske lahti lasta minevikust ja Eesti on ikkagi kodu. siin on vanemad ja lapsepõlve kodu. kellel nüüd see pesast välja lendamise kriis on? aga peab oma mugavustsoonist välja astuma, sest on palju põnevamaid ees ootamas. ja tore on see, et mõned juba lubavad külla tulla mulle Barcasse. wouldnt that be awesome. ma loodan, et ma saan ikka hakkama. mitte ei tule kuu aja pärast saba jalgevahel joostes koju. kuigi suvel tahaks mingi hetk ikka tagasi tulla. sest pole midagi võrreldavat Eesi suvega. teate küll, grill, rand, sõbrad, sääsed jne.
tahaks siinkohal tervitada perekonda ja sõpru, et nad mul olemas on ja tänada universumi kosmilist jõudu, et see mind õnnelikuks eluks kõige vajaminevaga on varustanud. edasine on juba minu teha. täna olen kodus ja maugitsen. eile käisin hollywoodis...ma arvan, et see fakt ei vaja rohkem kommentaare.

Litsid

oleme mina ja K2tlin.
aga see selleks. ma olen nii 6nnelik, etl6puks ometi l2heb elus ka midagi h2sti. ma sain londoni ylikooli acceptance letteri l6puks ja ma s6idan 29 aprill Barcelonasse 2ra piiramata ajaks. tulevik paistab helge ja enam mingid pisiasjad mind ei morjenda. ma olen 6nnelik. ja ma ei tea, mida ma teeks kui ma ei saaks peoj2rgsetel hommikutel K2tlinile helistada ja r22kida mitte millestki oluliselt aga, et lihtsalt niisama lobiseda.
6nn ja r66m

Ja siis me keppisime Tchaikovsky saatel...

Käisin tartus vahepeal. Ma ootasin sellest väikesest pealinnast pääsemisest natuke enamat kui aus olla. See tekitas minus nii palju piina. Kõik oli tore. Isegi toredam kui tavaliselt. Ma hängisin miku ja peetriga palju. Mul oli lõbus aga ma olin nii meeletult õnnetu. Kui ma neljapäeva öösel eri poole jalutasin siis ma kõndisin meelega võimalikult aeglaselt, sest ma ei tahtnud millegipärast sinna jõuda. Ma otsisin, kas kuskil on mõni kena vaatega pink, kus ma võiksin istuda ja suitsu teha ja mõelda. Ainus, mida ma nägin oli kuskil kiriku aias ja ma otsustasin siiski kodu poole minna. Kui me tallinasse sõitsin siisingi meeletu kurbus valdas mind ja kui ma tööle läksin siis see kurbus tuli veel rohkem minu peale ja ma olen sellest saati mingis suures mustas augus olnud. Mul oleks nagu mingi identiteedikriis. Loen praegu Kaur Kender Ebanormaalne. Seal oli üks rida: kes tunneb ennast ära, see tuntakse ära. Üldse on mul selle raamatuga selline love-hate relationship. Kord ma vihkan seda, kuidas ta kirjutab armastusest. Kuigi pealtnäha ei ole sellel räpasusega midagi pistmist siis minu jaoks kõlab see nii rõvedalt. Nagu ta meeleheitlikult üritaks mitte olla väikekodanlik. Nagu ta oleks mingi vastik kiimane vanamees, kes pärast kõiki neid ilusaid sõnu tahab sind tegelikult ikkagi lihtsalt panna. Aga samas ma leian selles raamatus ja nendes mõtetes nii palju, millega ma ise nõustun ja, mis minu arust on õige. Väga palju häid mõtteid tõesti, mida ma poleks ise suutnud sõnadesse panna.
Ma jäin vahepeal palavikku ka. Mul on tunne, et see on pigem mu keha reaktsioon sellele suurele kaosele, mis mu sees on. Ma olen esimest korda üle väga pika aja kontrolli alt väljas ja ausalt öeldes ma olen väsinud end kontrollimast. Ma tahangi end lihtsalt vabaks lasta ja mitte sisendada endale milline tugev ja iseseisv naine ma olen. Ma tahan ka olla võimeline armastuseks mitte ainult manipuleerimiseks. Elu on liiga lühike,et mitte öelda või tunda mingeid asju. Kui ma kõndisin tartus mingi maja alt läbi ja mõtlesin jääpurikatele siis ma mõtlesin, et kui mulle nüüd üks pähe kukuks? mis mul siis ütlemata jääks?

She says she's tired of life. She must be tired of something.

Yks p2ev just mul oli hull selline "k6ik asjad, millest mul on k6rini post'i" kirjutamise tuju. Aga t2na on reede...ja mul on hea tuju, sest ma ootan t2na6htust poptsirkust. Penipoisid strike again!
Yldse. Olin eile mingi 19 tundi j2rjest t66l ja pidin koju minema neljaks tunniks, et siis j2lle 10 tunniks t66le tulla. Aga ma helistasin, et ma j2in oma viimasest marsast maha ja kuna ma elan linnast v2ljas siis mul on v6imatu tulla sinna ja magasin hoopis kella viieni hommikul. Aga siin ma nyyd olen j2lle.
Leidsin netist p2ris lahedaid lehekylgi, kus pakutakse t66d Barcelonas. Siinkohal paneksin yles suure teate: ega keegi pole huvitatud muga kaasa tulemisest? Muidugi teil k6igil on oma koolid ja t66d ja pole aega muga seiklema tulla. Aga koos oleks siiski julgem, sellep2rast ma kysin.
Hmm, seda ka veel, et viimasel ajal ma n2en unen2gusid, kuidas me Erikuga taas koos oleme kui ta hispaanias tagasi tuleb ja see on nii h2iriv. Yks p2ev n2gin, et ta tuli tagasi ja me otsustasime j2lle koos olla ja korraldasime mu vanematega suure 6htus66gi aga see unen2gu kulmineerus hiljem 6uduse ja t6elise horroriga, kus mu kodus olid maha pandud v2ikesed kogused ussi rohtu ja igaltpoolt tulid v2lja v2ikesed ussid, kes s6id seda. Nad olid nagu kummikommide ja vaklade segu. Ja kui sa kogemata astusid selle ussirohu sisse siis nad kargasid k6ik su jalga kinni. Lisaks minu toas elas yks hiiglasik myrgine 2mblik ja mu tuppa oli selle jaoks paigaldatud hiiglasik roller coaster, millega s6it kestis k6igest 60 sekundit, sest see s6itis h2sti kiiresti, et 2mblik sind k2tte ei saaks. Aga yks hetk hakkas suur alarm kisama ja keegi karjus valjuh22ldist et k6ik v2ljap22sud suletakse, sest 2mblik on lahti saanud v6i midagi. Akendele l2ksid raudplaadid ette ja inimesed jooksid vagunitest hirmunult v2lja p2rast mida me pidime hakkama v2ljap22su leidma. Hm, teine unen2gu, mis temaga seotud..ah ma ei viitsi sellest isegi r22kida. et me olime koos j2lle ja blablabla.
Uskumatu, ma pole praegu yldse kurb ega masendunud ega midagi. Mul on uskumatult hea tuju. See on imeline. Ja ma ei tea, kust see tuli. Iga p2ev on ikka eriline..t6esti, t6esti.

Bye,bye baby. Baby,bye bye...

Just käisin duši all ja olen nüüd valmis, et minna elama oma kaksik/salaelu, millest ma eile just mikule pihtisin. Ma kartsin tema reaktsiooni kõige rohkem vist. Ma ei teagi miks aga kõige rohkem häbi oli mul seda talle tunnistada. Kõik läks hästi õnneks ja ta oli väga värskendavalt julgustav tuleviku suhtes. Nagu alati oli tal asjale hoopis oma vaatenurk ja seda ma armastangi tema juures kõige rohkem. Rääkides armastusest siis ta ütles, et sõjaväest tagasi tulles võiks ta küll juba martaga täitsa pere luua ja lapsi teha. Ta ütles ka muidugi, et tal on lihtne öelda, et ta võib lapsi teha aga ilmselt see pole tema otsustada. Ja veel üks nunnu asi oli see, et keegi mainis midagi imestusega, millega marta oli hakkama saanud ja mikk ütles:"Nalja teed või? Vaata teda. Ta on ju täiuslik."
Nad ongi minu jaoks täiuslik filmi armastajapaar, kelle suhet iga tüdruk enda omaga kõrvutab. Mis siis, et nad on vahel mega igavad kodujunnid.
Hehe, ja veel seda ka, et kui mikk eile mainis, et peeter tuleb ka linna siis ma itsitasin rõõmust nagu väike tüdruk. Mikk vana lits muidugi mainis seda talle hiljem...Ta ei olevat midagi öelnud selle peale ainult..rahuloleval naeratanud või ..midagi taolist. Ega midagi erilist ei juhtunudki, me isegi ei rääkinud eriti omavahel. Eelmise koos veedetud õhtu võlu oli kadunud ja oli näha, et on aeg edasi liikuda. Ma olen otsustanud, et ma ei pean lõpetama otsimise ja elama oma elu edasi ning laskma sellel ise minu juurde tulla. Ma ei otsigi enam mingit pealiskaudset emotsiooni, sest kõik tunded minu elus viimasel ajal on nii pealiskaudsed ja sunnitud. Tahaks ikkagi midagi tõelist.

Dilemmad

ma otsustasin, et ma ei kirjutagi midagi Londonist, sest seda oleks võimatu kirjeldada. Ilmset tunduks kõrvalvaatajatele, et me olime kolm paksu kiimast alkohoolikust mauki. Tähtsad on need tunded, mis ma sealt kaasa võtsin.
Viimasel ajal aga olen ma hakanud aru saama, et kõik need raamatud ja unenäod, mida ma viimasel ajal olen lugenud/näinud olidki nagu ettekuulutus, sellest, mis juhtuma hakkab. Ja, kuigi ma tunnen, et mu südametunnistus kuskilt kaugelt sügavalt endast märku annab siis ma tunnen ka seda, et miski blokeerib neid signaale, mis ta üritab mulle saata. Ma tunnen nagu ma oleksin moraase allakäigu redelil ja ma kahtlen, kas võtta seda järgmist sammu. Ma pole isegi kindel, et see on allapoole aga ma tean, et need otsused, mis ma nüüd vastu võtan otsustavad suuresti sündmuste edasise käigu. Ühelt poolt ootaks mind isiklik vabadus aga teiselt poolt ma ei ole veel otsustanud kui ebamoraalseks ma seda pean. Ma kardan, et ma satun libedale teele samas ma tean, et meeleheitlikud ajad nõuavad meeleheitlikke tegusid.
See kõik tundus lihtsam kui ma olin 17 ja ei mõtelnud veel nendele moraalsetele aspektidele, mis mu tegude tagajärgedel võisid olla. Ma ei tea, kas anduda või vastu panna. Sest see tänane pakkumine sattus minu teele juhuslikult ja ma võiksin seda ka võtta kui saatuse vihjet, oma piletit välja. Teises küljest need unenäod ja raamatud on nagu hoiatuseks ja märgiks sellest, kuidas mu sisetunne on liiga kõlbeline nende tegude täideviimiseks. Näide sellest, mis võib juhtuda kui sa ei lõpeta õigel ajal. Aga kui ma teeksin asju õigest.. paremini? Kavalamalt? Seda mõtlevad kõik enne kui nad auku astuvad. Ei, ma ei taha saada prostituudiks ega strippariks. Aga intriigne sellegi poolest, kaspole?

london

londonist ma veel ei kirjuta, sest ma ei suuda seda isegi veel seedida.
küll aga ütleksin ma seda, et eile käisin kätlini juures ja jõime hõõgveini pärast mida olime nagu kaks nõida või koletist oma siniste suude ja hammastega. hot.
kätlin ütles, et tal on õnnetunne ja söögiisu omavahel täiesti seotud. kui mina seal olin siis tal tuli tuju juustu süüa.
(L)