unes või ilmsi, ma ei tea?

"ma tahan sind tundma õppida,
ma tahan sulle silma passida,
ma tahan teada, mis tunne oleks su kätt hoida.
anna andeks, et ma asjad nii keeruliseks ajan
aga need asjad pole keerulised minu jaoks.
sest mul on tõmme sinu poole,
see sama magnet.
see sama magneetiline jõud.
ja siis...
sa ajad mu peopesad higistama. "

ma ei usu ise, ka et ma seda kõike usun. aga praegu on küll tunne, et ma võiksin, tahaksin arustuda. ma lendan, päriselt.

happy days

aga ei ole õnnelikku aega ilma emotsemiseta. see ongi sitt õnnelik olemise juures, et alati on mingid sitad hetked. aga matu ütles eile levikas ,et ega elu polegi muud kui sitaga händlimine ja hakkama saamine vms.
aga niipalju siis veel, et ma tegelt ka palun igapäev niiväga, et ma jälle saikopiffiks kätte ei läheks. kui on keegi, kes mulle veel vähem meeldib kui emomaria siis see on saikopiffmaria.

issand. mul on nii igav. ma vaatan mingeid imelikke saateid discovery pealt nagu dead tenants ja life is not a fairytale ja discovery pealt tuleb isegi juba tuttav monarchy saade (david stark saatejuhina). ja kas te teadsite, et öösiti tuleb cartoon networki pealt vanu mustvalgeid filme, mõned neist kvaliteetsemad mõned mitte nii väga, kuigi telekavas on kirjas, et seal peaks hommikuni courage the couardly dog tulema... hmm. aga dead tenants on küll lahe. kuidas üks hiigelsuur (et mitte öelda paks) punapea tädi käib perede juures, kellel on kodus vaimud ja siis saadab need vaimud valguse poole. enamasti nad istuvad ringis ja hoiavad käest kinni. aga see tädike ütleb alati: wow, i can see the light. oh, it's so beautiful. oh such a beautiful light. yess, yess. ja kui keegi ütleb, et ta tunneb seljataga külma siis ta ütleb, et vaim on ta seljataga ja kui keegi ütleb, et tal näiteks põlved valutavad siis ta ütleb, et vaim istub tal süles. ja lõpus kõik naeravad, sest vahel tuleb mõne pastori vaim ka kohale. ja ta toob head energiat ja siis kõik on nii õnnelikud, sest pastori vaim on õnnelik, et see naine selle vaimu ära ajas. vot nii siis. hullult tahaks kooli minna. NIIIIII igav on. ja ma tegin isegi sõbrapäeva kaardid ära.. aga ema arvas, et ma olen liiga haige, et kooli minna. magada on küll sitt. aga vb on asi selles, et ma magan terve päeva ja siis öösel ei tule und. ainult köhin. mis siis veel huvitavat toimub.. eee öööö. noh oma peixiga olen rääkinud kõik päevad, mil ma haige olen olnud. täna ei rääkinud, sest ta läks kooli. ta oli ka kodus muidu. coolio. nohjah.
tsillige siis. sest mul pole nagu midagi öelda.. ega kellegagi rääkida. seetõttu ma räägin iseendaga.
peace out

chalice...

... kõik, mis ma tahan teada on, kas elu nikub sind ka perse või eiiiii ?

jolly-jolly

mu elu tundus kuni selle hetkeni uskumatult sitt. aga siis ma lugesin vana drafti, mida ma olin kirjutanud kui mikk pariisi sõitis. ISSAND HALASTA mu rumalale hingele. siis ma veel ei teadnud, et johannes olemas on. ja mõelge vaid, mida ma siis veel tundsin kui tema ära sõitis. vahepeal mulle tundus, et kõik jätavad mu maha aga tuleb välja, et sitta sellega. meestel on minu elus küll eriti tühine koht. ma arvan u. kuu aega, et nemad peaavad olema minu jaoks need õiged aga nonäedsa siis. mis silmist, see südamest. miks ma iga kord olen nagu välgust tabatud (ja hea, et ellu jäänud!) ja siis mingi hetk leian, et vaudo.. kuidas oleks väikse pohuiga?.

ma olen ikka uskumatult õnnelik inimene. ja tänase insidendiga ( öö.. rohkem nagu katastroofiga) koolis leidsin ma taas eneseusu ja usu paremasse tulevikku, sest, et ega käed rüpes istudes ju midagi ei saavuta. ja kurat võtaks, mingu seenele see, kes tuleb kivi meie kapsaaeda viskama, roigast meie kodaratesse jaa.. saate aru küll. ei murra te meie hinge. !