Oh seda põnevat koolielu. Noor olla on tõesti tore. Ma loodan, et üks hetk jõuab mulle mõistus kohale, et ma hakkaks kord õppima. Seetähendab, et ma õpin aga ma ei ole nii innukas, et ma istuks iga vahetund oma paberimajanduse otsas ja ajaks teadmisi taga. Või siis kordaks neid uuesti ja uuesti. Ma olen iseäranis õnnelik tegelikult kui mul õpitud asi ka meelde jääb. Minu mälu ei ole just väga mahukas. Enamus asju visatakse Garbage bin kausta ja mõned asjad on need, mis heal juhul meelde jäävad. Võimalik, et ma lihtsalt ei oska oma aju kasutada.
Eile käisime Evaga uisutamas. See oli omamoodi. Väikesed poisid ründasid meid. Nad moodustasid V tähe nagu seal hokifilmis Ducks ja uisutasid meie poole, loopisid meid lumepallidega ja suured poisid rääkisid, et on alles taunid maksid selle eest, et tulla jää peale seisma samal ajal kui nende sõbranna lumme tatti lasi. Kena.
Täna oli siis veel arvuti järeltöö, mida ma loomulikult ei osanud. Aga Eva abiga sain hakkama. Peale seda läksime välja suitsu tegema ja tundsime, et oleme kohutavalt väsinud arvuti taga istumisest. Mida küll need arvutitüübid siis teevad. Nad isuvad ju meil koolis terve päev arvuti taga klapid peas ja teevad oma Cyberchatroomforsupercoolcomputerguys jututoas üksteisele arvutialaseid nalju. HAHAHAHAHA, sinu desktopil on ainult 345 erinevat ikooni. Hale värdjas.
Muide, kui me koolimajast väljusime siis ilm oli nii kole ja sombune. Ma arvan, et sellepärast nad oma arvutites nii kinni ongi. Nende jaoks on maailm liiga kole ja, kes teab. Võibolla said nad lapsepõlves kõvasti peksa või neid mõnitati, sest nad meenutasid kangesti kiilakat ja lonkavat matemaatikaõpetajat või nad haisesid ja suuremad poisid vägistasid neilt piimaraha välja. Või äkki neil oli just ilus lapsepõlv. Neil olid alati kõige lahedamd mänguasjad, kõige uuem ratas paraadnas, nad olid klassi misterid ja lõpuballi kuningad ja nüüd nad on masendunud, sest neil kasvas habe, tekkisid kortsud ja nad töötavad gümnaasiumis arvutitüübina, sest nad ei õppinud koolis.
Kurb on veel see, et inimestel su ümber tekib kadedus kui sul läheb ilma pingutamta hästi. Samal ajal kui nemad õpivad niikaua kuni nad oma ajud välja oksendavad ja juurviljana ratastooli vajuvad. Mul on kahju, et maailm on nii kole. Peaks ka vist arvutitüübiks hakkama.
skip to main |
skip to sidebar
Push me out of the darkness to a sky that's coloured blue. Somewhere someones finding happiness while i'm still here so hung up on you
No comments:
Post a Comment