mu elu tundus kuni selle hetkeni uskumatult sitt. aga siis ma lugesin vana drafti, mida ma olin kirjutanud kui mikk pariisi sõitis. ISSAND HALASTA mu rumalale hingele. siis ma veel ei teadnud, et johannes olemas on. ja mõelge vaid, mida ma siis veel tundsin kui tema ära sõitis. vahepeal mulle tundus, et kõik jätavad mu maha aga tuleb välja, et sitta sellega. meestel on minu elus küll eriti tühine koht. ma arvan u. kuu aega, et nemad peaavad olema minu jaoks need õiged aga nonäedsa siis. mis silmist, see südamest. miks ma iga kord olen nagu välgust tabatud (ja hea, et ellu jäänud!) ja siis mingi hetk leian, et vaudo.. kuidas oleks väikse pohuiga?.
ma olen ikka uskumatult õnnelik inimene. ja tänase insidendiga ( öö.. rohkem nagu katastroofiga) koolis leidsin ma taas eneseusu ja usu paremasse tulevikku, sest, et ega käed rüpes istudes ju midagi ei saavuta. ja kurat võtaks, mingu seenele see, kes tuleb kivi meie kapsaaeda viskama, roigast meie kodaratesse jaa.. saate aru küll. ei murra te meie hinge. !
skip to main |
skip to sidebar
Push me out of the darkness to a sky that's coloured blue. Somewhere someones finding happiness while i'm still here so hung up on you
2 comments:
tere... ma juhuslikult leidsin su blogi ja võtsin õiguse seda lugeda (A) päris huvitav, keegi jagab natuke ka minuga sarnast mõttemaailma teatud kohapealt.
way to go! yay... keep smiling!
Taname huvitavat teavet
Post a Comment