eile olin varajane. käisime rasmusega polümeris, kuhu hiljem saabusid ka mikk peebo ja laksberg. seal oli päris coolio. tegime rasmusega shotgun'e, mis oli vauvavua nii lahe. rasmus paljastas mulle ka oma filmisüžee ja võite kindlad olla, et ma teen seda, et ainult johale kätte maksta tema emotsioonituse eest. ta teeb mulle nii hullult haiget sellega ja ta ei teagi kui raske mul on sellega harjuda, et teda jälle ei ole. ta ei tea üldse, kui raske mul vahel on. ta lihtsalt koguaeg läheb ära või jääb maha. aga koguaeg peab olema tugev ja uuesti kaotusega leppima. viimane insident inspireeris mind temaga üldse mitte enam suhtlema aga see oleks ka liiga raske. see tähendaks nagu seda, et ma ta igaveseks olen kaotanud. ma ei taha temast ilma jääda ega teda osaliselt saada. elu on nii raske nagu rasmus eile korduvalt ütles. ma siis lihtsalt ignon johat kuni järgmise korrani, mil ma purjus olen.