okei. vahel see lihtsalt jõuab mulle kohale nii hullult, et ma ei saa helistada ntks liinale igapäev, et rääkida igapäevastest asjadest. ma tean, et ma saan aga ma pean maksma sada krooni sekundis selleks, et kuulda ta häält. ja vahel ma tahaks lihtsalt saata moonale telepaatilise sõnumi, et i wish you were here. sest selle ainsa fraasiga meenub mulle ühe silmapilgu vältel kõik meie koos veedetud ajad ja läbielatud seiklused. need, kes on inglismaal on vähemalt kuidagi lähemal. aga austraalia on lihtsalt nii kaugel, et tavainimene ilma korraliku planeerimise ja kogumiseta sinna naljalt ei lähe. ntks, et oh teeks nädalavahetusel midagi ekstraordinaarset. läheks austraaliasse. ei. lisaks see eks-vangide maa on nii suur ka. ja nõme. ja haiseb.
muidu olen viimasel ajal pühendanud ennast põnevate pealkirjadega raamatute avastamisele, mis mul riiulites seisavad. muidugi loen ma päevi kuni Londonisse minekuni. me peame endale kuuse ka hankima jõulude ajal ja pidusöögi ka tegema. ja vagiinakujulisi piparkooke kaunistuseks küpsetama. miss you guys